Käesoleva aasta jaanuari lõpus toimus Eestis eriline kohtumine, mis tõi kokku Reggio Emilia tegevuskultuuri kandjad ja arendajad kolmest riigist. Eesti Reggio Emilia Ühingu kutsel külastasid Eestit Emanuela Vercalli ja Sara Annigoni sihtasutusest Reggio Children ning Elisse Heinimaa Soome Reggio Emilia võrgustikust. Nende päevade keskmes oli dialoog – mitte ainult ideede vahetamine, vaid ühise mõtlemise loomine sellest, kuidas Reggio Emilia väärtused saavad elada ja areneda erinevates kultuuriruumides.

EREÜ juhatuse korraldatud kohtumised Tartu ja Tallinna haridusasutustes, muuseumikeskkonnas ja Itaalia saatkonnas avasid ruumi aruteludeks lapse rollist, õpetaja professionaalsest identiteedist ning õppimisest kui suhtest ja protsessist. Külalisi saatsid kõikidel kohtumistel Kadri Karlis ja Anette Avvald Reggio Emilia Ühingu juhatusest.

Palusime Kadril jagada oma mõtteid: mida see külaskäik tähendas Eesti Reggio kogukonnale, millised ideed kõlama jäid ning milliseid uusi võimalusi see kohtumine tulevikuks avas.

Kuidas kirjeldaksid visiidi korraldamise ja läbiviimise kogemust, mis oli kõige tähenduslikum hetk sinu jaoks?

Kadri: Kõigepealt soovin tänada Elisse Heinimaad, kelle soovitusel ja kaasabil Reggio Childreniga kontakti uuesti luua saime. Ütlen “uuesti” seetõttu, et 2020.a. Reggio Childreniga alustatud suhtlus ja kokku lepitud kohtumised kahjuks Covid pandeemia tõttu teoks ei saanud. Seda suurem on rõõm, et kohtumised selle aasta jaanuaris Reggio Childreni esindajatega siin, Eestis, toimuda said. Paari sõnaga visiidi korraldusest rääkides on hea meel tõdeda, et huvi kohtumiste vastu Reggio Childreni esindajatega oli Eesti poolelt päris suur, kohtumistel osales nii Reggio kogukonna liikmeid kui ka teisi alusharidusega seotud inimesi. See annab ühelt poolt märku Eesti Reggio kogukonna olemasolust ja aktiivsusest ning teisalt soovist leida häid, süsteemseid ja tõenduspõhiseid hariduspraktikaid, mida Eestis rakendada.

Kas oli mõni kohtumine või vestlus, mis mõjutas sind eriti tugevalt või pani midagi uue pilguga nägema?

Kadri: Huvitavad olid kõik kohtumised ning nende käigus toimunud vestlused. Kohtumisi oli iseenesest üsna palju ning eriilmelisi. Nii nendega, kes igapäevaselt Reggio lähenemisele toetudes töötavad, kui ka inimestega, kes oma tegevuseks sellest lähenemisest inspiratsiooni otsivad. Väga meeleolukas oli näiteks kohtumine Tartu Laste Kunstikoolis inimestega, kes Reggio lähenemisega juba pikemalt seotud on olnud. Nende poolt peegeldatud tunded, mõtted, arusaamad olid suurepäraseks sisendiks meie külalistele, et mõista, millises suunas oleme Eesti kultuuriruumis Reggio lähenemisele toetudes liikunud ning kuidas sellest laiemalt aru saame. Hea meeldetuletus, ma arvan mitte ainult mulle, aga ka kõigile teistele osalejatele, oli dialoogi vajalikkuse rõhutamine, milleta demokraatlikku hariduspraktikat üles ehitada pole võimalik.

Millised teemad kohtumistel kõige enam esile tõusid ja mis ühendas neid arutelusid?

Kadri: Võib öelda, et suurt huvi tunti ikkagi pedagoogilise dokumenteerimise temaatika vastu, mis meie jaoks Eestis nüüd uue alushariduse seaduse valguses oluliseks muutunud on. Samuti projektipõhise õppimise vastu. Õppimise ja õppimist inspireeriva keskkonna loomine laste huvisid arvestavalt vajab paljude õppimisega seotud aspektide läbi mõtlemist ning on õpetajale suureks väljakutseks. Arutasime, et kohtumised ateljerista või pedagogistaga Reggio Emiliast võiks nendesse küsimustesse suuremat selgust tuua.

Mida see visiit sinu hinnangul andis Eesti Reggio võrgustikule?

Kadri: Ma usun, et seekordne kohtumine andis selge sõnumi, et oleme Eesti Reggio kogukonnana osa suuremast Reggio võrgustikust ning võime küsimuste või soovide korral pöörduda nii Itaalia kui ka Soome kolleegide poole. Miks mitte laiemalt ka Põhjamaade või Baltikumi Reggio kogukonna poole. See on selline suurem koos tegutsemise tunnetus. Ja professionaalselt tegutsemise tunnetus. Entusiasm ja inspireeritus on muutuste loomisel väga olulised, aga samavõrra tähtsad on ka süvenemine ja aru saamine oma tegutsemisest. Paremaks aru saamiseks on alati hea analüüsida teiste kogemusi ja ma näen, et läbi kontaktide on teiste kogemused meile nüüd kättesaadavamad.

Miks on rahvusvaheline dialoog Reggio Emilia kogukonnas oluline?

Kadri: Mina näen rahvusvahelise dialoogi olulisust mõttemaailma avardumises. Samuti vajaduses hoida dialoogi fookust lastel: nende õiguste tagamisel ja ka potentsiaali av   amisel. Igal lapsel on õigus heale haridusele, õigus eakohaselt osaleda ja kaasa rääkida otsustes, mis teda puudutavad, õigus olla inspireerivas (õpi)keskkonnas, arutleda, olla kuulatud ja aktsepteeritud, aga ka suunatud ja juhendatud.

Täname Kadrit ja kõiki kohtumistel osalenuid panuse eest ning usume, et dialoog toetab ka edaspidi Eesti Reggio kogukonna arengut ja koostööd,