REGGIO EMILIA

Tegevuskultuuri põhimõtted

Reggio Emilia õpetajad Itaalias usuvad, et tegevuskultuuri ei saa üks ühele üle kanda ning soovitavad alljärgnevaid põhimõtteid tõlgendada oma kultuuri kontekstis. Tuleks endalt küsida, mis mind nende põhimõtete juures inspireerib?  Millised oleksid vajalikud muutused väikelaste õpiprotsesside mõistmisel, õpi- ja kasvukeskkonna kujundamisel või laste õiguste mõtestamisel?

Lapsed on oma kasvamise ja maailma tundma õppimise protsesside aktiivsed peategelased

Lapsed on erakordselt õppimisvõimelised ning nende potentsiaal õppida avaldub pidevas kultuurilise ja sotsiaalse konteksti vaheldumises.

Iga laps on õiguste subjekt.

Iga laps konstrueerib nii individuaalselt kui suhetes teistega kogemusi, millele ta on võimeline omistama tähendust ja tähenduslikkust.

Oma igapäevases töös muukeelsete lastega tajun Reggio Emilia kui saja keele pedagoogika mõistmise ja toetamise olulisust. Pean tähtsaks, et iga laps tunneks end lasteaias turvaliselt ja hästi, mistõttu on minu kui õpetaja ülesanne jõuda lapseni ja võimaldada tal osaleda igapäevategevustes isegi siis, kui meil pole ühist keelt. „Lapsel on sada keelt: sada mõtteviisi, väljendusviisi, sada erinevat viisi mõista…“ – minu jaoks tähendab see võimalusi eneseväljenduseks, ümbritseva keskkonna ja laiemalt maailma avastamiseks, tunnetamiseks ja kogemiseks läbi erinevate materjalide ja meelte.
See on protsess, mida ei saa kiirustada. Et lapse keelt (väljendust) mõista on vaja aega ja ruumi. Mida rohkem on lapsel end võimalus väljendada, seda rohkem on tal võimalusi erinevate teooriate tekkimiseks ja maailmaga ühenduse loomiseks. Keelteks võib olla tants, savi, traat, joonistamine, skulptuur …

Siinjuures on täiskasvanu üheks olulisemaks tööriistaks kuulamisoskus, st olla kohal kõigi oma meeltega, olla avatud erinevustele, erinevatele seisukohtadele ja tõlgendustele. Täiskasvanu või lapsevanema siiras huvi aitab luua keskkonna, kus lapsed on julged oma mõtteid väljendama, teooriaid ja ideid katsetama ilma vigu kartmata. Reflekteeriva dokumentatsiooni kaudu saab teada keele (väljenduse) tähenduse, mis aitab välja selgitada lapse tõelised mõtted ja huvid.
Kokkupuude erinevate kultuuride, uskumuste ja traditsioonidega on avardanud minu silmaringi ning õpetanud väärtustama maailma mitmekesisust. Nii palju kui on inimesi, on erinevaid vaatenurki. Oma mõtete väljendamine, arutlemine, aga ka osalemine konfliktides, annab lapsele võimaluse näha erinevaid seisukohti ning luua enda jaoks tähendus ja teooria. Sellisel viisil loovad lapsed teadmisi suhetes eakaaslaste ja täiskasvanutega ning on kaasatud end mõjutavate otsuste tegemisel. Leian, et see toetab lapse minapilti, enesekindlust ja soodustab edasist koostööd, mis aitab toime tulla ühises maailmaruumis.

Leila Janno

Tartu Lasteaed Terake õpetaja

Uuriv õppimine

Uurimine on laste ja täiskasvanute elu üks olulisi mõõtmeid, see on pinge teadmiste omandamise osas, mida tuleb tunnustada ja väärtustada. Täiskasvanute ja laste vahelist uurimistööd peetakse igapäevases praktikas esmatähtsaks, seda vaadeldakse kui vajalikku suhtumist maailma keerukuse tõlgendamisel, kui mõjukat hariduse uuendamise vahendit.

Dokumentatsiooni abil nähtavaks tehtud uurimisprotsess on aluseks õppimisele, teadmiste konstrueerimisele. Uurimine tagab professionaalse tegevuse kvaliteedi ning aitab edasi viia pedagoogilist innovatsiooni nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Õppimise dokumenteerimine

Dokumenteerimine on haridusteooriate ja -praktikate lahutamatu osa ning loob neile struktuuri.

Dokumenteerimine muudab õppeprotsesside olemuse nähtavaks ja hinnatavaks nii subjekti kui grupi perspektiivis, nii lastel kui täiskasvanutel ning muudab õppimise ühiseks jagatud pärandiks.

Mina õpetajana väärtustan lapse õigust olla eriline, õigust haridusele ja mängule, olla osaline otsustusprotsesside juures – olla kuuldud ja arvestatud. 

Edukas õppimine saab toimuda vaid siis, kui lapsel on suur sisemine motivatsioon õppida – loomulik uudishimu ümbritseva astu. Õpetaja ülesanne on motivatsiooni säilitades toetada lapse arengut. Et iga laps saaks õppida oma võimete maksimaalsel piiril, on õpetajal vaja igat last tunda – teada, milleks ta on hetkel suuteline.

Lapse loomulik õppimise viis on mäng. Mäng annab lapsele autonoomia, võimaldab harjutada suhtlemist, osaleda otsustusprotsessides, annab valikuid ja pakub võimalust vastutada. Mängus tulevad esile lastele huvi pakkuvad teemad, laste elukogemus ja arenguvajadused.

Lapse huvist alguse saanud õppimine toetab vajadust uurida ja avastada. Edukas õppimine saab toimuda koostoimes õpikeskkonna ja eakaaslastega. Laste omavahelise koostöise õppimismudeli juures on olulised laste ehk õppijate ühised eesmärgid, õpihuvid ja motivatsioon.

Teades, et iga õppimise aluseks on kogemus, on mõistetav, et ise kogetu ja sellest tehtud järeldused annavad teadmisele mõtestatuse, sügavuse ja püsivuse. Nii kasvab päev-päevalt iga kogemuse ja mõtestatud teadmisega lapse mõttemaailm – „oma ilm“.

Evelin Sarapuu

Ülenurme Lasteaed Nurmepesa õppejuht

Korraldamine

Laste ja täiskasvanute aja, töö, ruumide jne. korraldamine on osa haridusprojekti väärtusi ja valikuid loovast struktuurist

Selline korraldus loob vastutuse võrgustiku, mida jagatakse ühiselt nii administratiivsel, poliitilisel kui ka pedagoogilisel tasandil. Eriti olulised on töötingimused, mis soodustavad stabiilsust, järjepidevust ja kuuluvustunnet.

Hindamine

Hindamine on protsess, mis loob struktuuri hariduse ja kooli juhtimise kogemusele, see on osa koolielu igast aspektist, ning seda mõistetakse kui protsessi avaliku dialoogi pidamiseks ja toimuva lahti mõtestamiseks.

Seda eesmärki silmas pidades on Reggio Emilias tegutsevad lasteasutused varustatud teatud “instrumentidega” nagu teenuste harta (the Charter of Services), linnas tegutsevad lastevolikogud (the City Childhood Councils), pedagoogilise koordineerimise rühm, kooli kollegiaalne töörühm ning kohalolevate, kaasvastutavate ja ühiseid õigusi jagavate töötajate olemasolu – ja selliste praktikate kasutamine nagu dokumenteerimine, perede ja kohaliku kogukonna osalemine ning osalemine linna avalikus süsteemis.

Lapsel on sada keelt

Lapsel on sada keelt: sada mõtteviisi, väljendusviisi, sada erinevat viisi mõista, sada viisi kohtuda teistega mõtteviiside kaudu, mis lõimivad, mitte ei eralda kogemuse erinevaid mõõtmeid. Sada keelt on metafoor laste erakordsest potentsiaalist, nende teadmiste loomise ja loomeprotsessidest. See on metafoor erinevatest vormidest, mille kaudu elu avaldub ja teadmised üles ehitatakse. Koolieelse lasteasutuse ülesandeks, aga ka kohustuseks on mõista ja toetada kõikide verbaalsete ja mitteverbaalsete keelte väljendusi võrdselt.

Osalemine

Osalemine on haridusstrateegia, mis tugineb igapäevastele kohtumistele ning suhetele. Protsessides osalemine väärtustab laste ja kõigi inimeste sadat keelt, mida mõistetakse vaatenurkade ja kultuuride paljususena. Osalemine tekitab ning edendab solidaarsuse, vastutuse ja kaasatuse kultuuri, kutsub esile muutusi ja uute kultuuride teket.

Kavandamine

Õppimist ja õpetamist kujundatakse didaktika, keskkonna, protsessides osalemise, personali professionaalse arengu kavandamise kaudu, mitte eelnevalt määratletud programmide abil.

Kavandamise ehk progettazione juures on oluliseks aspektiks sünergia töö korraldamise ja haridusuuringute vahel.

Üks võimalus projektidele läheneda on laste  ühise jagatud kogemuse pinnalt. See loob olukorra, kus iga laps saab olla ekspert ja tunnetada seotust sellega, mida ta õpib. 

Õpetaja võiks sekkuda näiteks materjali valikuga, sest õpetajal on oskus näha võimalusi, võimalikke arenguid, mida erinevad materjalid võimaldavad. Tuleb arvestada ka laste oskustega.

Edasi peab õpetaja olema väga tähelepanelik ja nägema igas sõnas, lauses, loodud elemendis potentsiaalset võimalust projekti arenguks. See on treenitav oskus, aga eeldab, et õpetaja on “kohal” ja pühendub protsessile. Õpetaja pädevuses on laste mõttearendusi võimendada või tahaplaanile jätta. 

Õpetaja ülesandeks ongi kõik esile kerkinud mõtted, kogemused, teadmised, tunded kokku siduda.Keeruliseks muudab õpetaja töö siin see, et lapsi tuleb “lugeda”, kuna lapsed ei mõtle ega väljenda ennast sageli täiskasvanutele harjumuspärasel moel. See on omamoodi “pedagoogiline” kirjaoskus.

Kadri Karlis

Tartu Lasteaed Terake õppejuht

Keskkond ja ruumid

Lasteasutuste sise- ja väliruumid on kujundatud ja korraldatud omavahel ühenduses olevates vormides ning need on mõeldud kohtadena, mida lastel ja täiskasvanutel oleks võimalik kasutada ühiselt tegutsemiseks, uurimiseks, elamiseks. Keskkond suhestub ümbritsevaga, muutub ja kujuneb vastavalt projektidele ja õppimiskogemustele luues pideva dialoogi arhitektuuri ja pedagoogika vahel.

Esemete, ruumide ja tegevuskohtade eest hoolitsemine on hariduslik tegevus, mis loob heaolu, tuttavlikkust ja kuuluvustunnet, arendab esteetilist meelt ja elamise rõõmu. Need on ka peamised keskkonnas ohutuse tagamise tingimused, kvaliteet, mis on sündinud erinevate spetsialistide vahelise dialoogi ja jagamise kaudu.

Professionaalne areng

Professionaalne areng on iga töötaja ja kollektiivi õigus ja kohustus, mida arvestatakse tööaja osana ning mille sisu, vorm ja iga üksiku inimese osalemisviis on kollegiaalselt korraldatud.

Töötajate kutsealast arengut toetatakse mitmel tasandil: eelkoolides ja väikelastekeskustes toimub see koosolekute vormis, linna haridusteenuste süsteemis on olemas professionaalse arengu kava ning nii linna, üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil pakutakse erinevaid enesetäiendamise võimalusi hariduse ja kultuuri vallas.

Reggio õpetajad näevad lapsi (loodus)teadlastena. Mulle meeldib taoline mõttelaad, kuna näen igapäevaselt oma töös laste lakkamatut uudishimu, järjest arenevat vaatlemisoskust ja võimet kujundada teooriaid ümbritseva maailma kohta. Lapsed mõistavad loomupäraselt, et oleme osa millestki suuremast – millestki, mille üle imestada, küsimusi esitada. Uurides tekivad küsimused ja ideed.

Laste huvidest lähtuvate teemade põhjalik uurimine pakub konteksti, milles nad saavad sügavamalt mõista iseennast ja oma maailma; süvenevad akadeemilised oskused, aga ka nende teadlik kasutamine. Mul on olnud õnn kogeda imelisi asju, mis juhtuvad, kui lastel on vabadus uurida ja katsetada. See innustab mind veel enam olema avatud laste uudishimule, nende uutele vaatenurkadele. Usun, et uuriv õppimine arendab mõtlemist ja loob innovatsiooni maailmas.

Jaana Koger

Raadi lasteaed Ripsik õpetaja

Käesolevad põhimõtted on tõlgitud veebilehelt Reggio Children.