Arvamustalgud II – Ülevaade paneeldiskussioonist

08/23/2022

18. augustil 2022 said Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi uues õppehoones kokku alushariduse asjatundjad, praktikud ja nõuandjad, et koos arutleda millised mõttemustrid toetavad või hoopis takistavad koolieelse lasteasutuse õppekava rakendumist. Eesti Reggio Emilia Ühingu eestvedamisel tehti mõttetalgutega algust aasta tagasi Lodjakojas ning nüüd jätkati arutelu koostöös TÜ haridusinnovatsioonikeskusega. Mõttetalguid juhtis Tähe TERA direktor Taavi Kreitsmann ning paneeldiskussioonis osalesid TÜ haridusteaduste instituudi professor Margus Pedaste, HTM alushariduse valdkonna juht Maila Rajamets ning TÜ haridusteaduste instituudi õppekava spetsialist Maria Jürimäe.

Maila Rajamets andis esmalt ülevaate arengutest seoses alushariduse õppekava uue versiooniga, kus hetkel on fookuses valdkond eesti keel kui teine keel. Õige pea keskendutakse ka õppekava teistele valdkondadele ning kõigi alushariduse ühenduste ettepanekud õppekava täiendusteks on veel mõned päevad väga oodatud.

Margus Pedaste tõi välja õppekava tööversioonis neli alusväärtust ning märkis, et väga oluline on lastehoiu ja lasteaia temaatika kokku toomine. Lastehoidude lapsed peaksid rohkem saama olla kaasatud õppeprotsessidesse ning sellega kaasnevalt ka nende erinevad vajadused toetatud. Edaspidi soovitab Margus Pedaste mõelda selle üle, mida üldoskused tegelikult tähendavad ja kuidas lapsevanemad päriselt õppeprotsessi kaasata.

Kellele õppekava õigupoolest on mõeldud?

Maila Rajamets märkis, et õppekava on õpetajale oluline dokument ja iga õpetaja peab seda kindlasti tundma.

Margus Pedaste lisas, et õppekava on poliitiline kokkulepe, mis lähtub kaasaegsest lähenemisest ning mille põhjal loob iga õppeasutus oma õppekava.

Liili Pille tõi arutellu lapsevanema ja kogukonna vaate. Õppekava on vaja tutvustada ka lapsevanemale ning leida toimivad viisid, mis selgitavad lapsevanemale lasteaias toimuvaid õppimise protsesse. Õppimine ei toimu ainult laua taga ja rangelt õpetaja poolt juhituna, vaid kogu lasteaia päeva vältel, ka mängides ja vabategevustes.

Paber ei muuda tegevuskultuuri, vaid muutused inimeste mõtlemises ja käitumises.

Maria Jürimäe tõstatas küsimuse, mis aitaks lasteaias õppekava paremini rakenda, et lasteaia tegevuskultuur muutuks lapsest lähtuvaks? Paber ei muuda tegevuskultuuri, vaid muutused inimeste mõtlemises ja käitumises. Kui aina enam juhte saavad aru, mis on lapsest lähtumine ja lapsepõlve väärtus, on meil enam õpetajad, kes on valmis lapsega dialoogi pidama, lapsega arvestama ja tema mõttekäike märkama ja teda kuulama.

Maila Rajamets arvas, et oluline on eelkõige juhtimiskvaliteedi tõstmine ning heade
praktikate laialdane jagamine.

Lasteaednike Liidu juht Evelin Sarapuu tõi välja probleemi, et I kooliastme õpetajad ei tunne lasteaias õppekava ning neil võib olla hoopis erinev nägemus koolivalmidusest. Leiti, et õppevara loojad peaksid tähelepanelikumalt lugema õppekava ja lapse õpitulemusi 3. klassis,
et „käärid“ lasteaia ja kooli vahel ei oleks nii suured.

Margus Pedaste tõi näiteid teiste riikide hariduselust, kus õppekava rakendumine on võtnud 40 aastat aega. Tuleb olla kannatlik ja anda aega. Olulised on õppekavaga seotud jätkudokumendid ning arutelude läbiviimine erinevatel tasanditel. Et õppekava tõlgendamine leviks, tuleb kasutada erinevaid kanaleid. Ka digi vajab juba „uut kuube“. Õpetajate Leht ootab lasteaednike kogemuslugusid, need töötavad hästi. Näiteks kogemuslugu sellest, kuidas meie oma lasteaias rakendame voogavat õppeprotsessi.

Paneeldiskussioonile järgnes Maria Jürimäe juhtimisel arutelu, mida konkreetset saaks juba nüüd ja praegu mõttemustrite muutmiseks teha ära lasteaia õppejuht, juht ja õpetaja.

Seotud postitused

Arvamustalgud II – Kokkuvõte aruteluringist

Arvamustalgud II – Kokkuvõte aruteluringist

Mõttemustrite seminari teises osas vaatasime, mida konkreetset saaks juba nüüd ja praegu mõttemustrite muutmiseks teha lasteaia õppejuht, juht ja õpetaja. Kõigist perspektiivist peeti oluliseks Lapsest lähtuva tegevuskultuuri rakendamist (kui teekonda – nii esimeste...

read more