Meie lasteaias, sh rahvusvahelises rühmas, on heaks tavaks kutsuda pered enne lasteaiatee algust nii maja kui ka meeskonnaga tutvuma. See aitab luua peredega hea esmase kontakti – saame põgusalt tuttavaks ning arutleme osapoolte väärtuste ja ootuste üle. Rahvusvahelises rühmas tunnetame enda olulist rolli pere tugivõrgustikus ja laiemalt Eesti kultuuriruumis kohanemisel.

Lasteaias on võimalik lapsel meie keskkonna ja keelega harjuda temale omasel viisil – mänguliselt, uusi teadmisi-oskuseid avastades ja katsetades.

Aastate jooksul on mul välja kujunenud mõned pidepunktid, mida muukeelsete laste toetamisel oluliseks pean ja pidevalt endale meenutan:

ÜKS INIMENE, ÜKS KEEL. See tähendab, et kindlas olukorras või vestluskaaslastega räägitakse kindlat keelt. Teoorias lihtne, aga reaalsuses päris keeruline ülesanne. Tegu on väga levinud meetodiga, sest lapsel on sellisel viisil pidev kokkupuude õpitava keelega. Julgen lisada, et kui rühmas räägib keegi täiskasvanutest lapse emakeelt või keelt, millest laps aru saab, ei ole selle kasutamisest halba, kui püsib üks ühele lähenemine.  See pakub lapsele tuge ja turvatunnet.
Näide minu rühmast: mina kui inglise keelt rääkiv õpetaja viin hommikuringi ja muud tegevused läbi inglise keeles ning minu paariline eesti keeles. Meie tegevustes on kindel koht visuaalidel – pildid, laulud, muusika, liikumine.

LASTE KAASAMINE IGAPÄEVATEGEVUSTESSE, nagu toidulaua katmine, koristamine, otsuste tegemine, annab lapselevõimaluse omandada sõnavara loomulikus kontekstis. Kui tegevust saadab kõne ja kordused, on see tõhus nii keele kui ka erinevate oskuste omandamiseks.

(KOOS)MÄNG– lapse mäng sünnib neid ümbritsevast elust ja igapäevategevustest ning on eriti tõhus viis keeleõppeks, kuna on lapse algatatud, juhitud ja tema huvist lähtuv.

Kohati keeruline, kuid kõige olulisem meeles pidada on see, et keele omandamine võtab aega. Tuletan endale igapäevaselt meelde, et minu kõne peab olema selge ja rahulik, kasutan lihtsaid sõnu ja fraase ning kordan uusi sõnu sageli. Uue sõna omandamine vajab vähemalt 70 kordust ning argikõne saavutamiseks kulub 2-3 aastat, seega on kannatlikkus ja järjepidevus keeleõppes võtmetähtsusega.

Reggio Emilia lähenemise põhimõtted aitavad mul mõista ja toetada muukeelset last. Lapsel on sada keelt: sada mõtteviisi, väljendusviisi, sada erinevat viisi mõista, sada viisi kohtuda teistega mõtteviiside kaudu, mis lõimivad, mitte ei eralda kogemuse erinevaid mõõtmeid.

Muukeelne laps vajab erinevaid võimalusi enese väljendamiseks, olgu selleks joonistamine, liikumine või sensoorsed tegevused. Laps juhib oma õppeprotsessi läbi loomupärase uudishimu ja katsetamise, õpetaja roll on pakkuda mitmekesist keskkonda, kus laps saab avastada, õppida, kogeda ja osaleda erinevates olukordades. Lapse usaldamine julgustab teda rääkima!

Õppimise nähtavaks tegemine annab võimaluse kogetu juurde tagasi tulla ning loob aluse vestlusteks ja aruteludeks, mis omakorda toetab ka sotsiaalseid suhted. Kogutud materjal aitab jälgida lapse arengut, märgata edusamme ja väljakutseid ning kohandada õppeprotsessi vastavalt tema vajadustele.

Muukeelse lapse toetamine on kogu lasteaia kollektiivi ülesanne, kuid teadlik lähenemine ja järjepidevus suhtlemisel aitavad tal edukalt keelt omandada.