Kas nüüdisaegne õpikäsitus alushariduses on kui kõikuv paat või pigem kindla sihiga teel olev laev? Margus Pedaste märkamine, et paneelis esinevate istumisaluseks olev paat kõigub, andis kogu paneelile erilise tähenduse. Saalis istudes ja esinejaid kuulates tekkis vaatajal mitmel korral küsimus, et kuidas siis on: kas kõigub ja kui kõigub, siis kui tugevalt? Minule tundub, et kõigub küll ja see, kui tugevalt, oleneb pigem juba konkreetsest lasteaiast. Ehk siis meile, lasteaednikele on antud vabad käed rakendada nüüdisaegset õpikäsitust: Triin Rass ja Liina Põld ei näe mingeid takistusi ega keelavaid märke ministeeriumi poolt, mis keelaks muutusi. Pigem oli nende sõnavõttudes tugev toetus lapsest lähtuvale tegevuskultuurile.
Millest siis tuleneb see, et paljud lasteaiad töötavad õpetajast lähtuva õpetamismeetodiga? Kas probleemiks on teadmiste vähesus? Erinevaid lapsest lähtuvat tegevuskultuuri käsitlevaid koolitusi pakutakse täna juba mitmete koolitajate poolt. Või on mureks julguse puudumine, et muutustega kaasa minna? Küsimusi tekkis palju.
Hariduse vundament
Kas Eesti ühiskond peab alusharidust maja vundamendiks ehk hariduse aluseks? Kuulates esinejaid jäi mulje, et lasteaednikke ja nende tehtavat tööd väärtustatakse. On tekkinud arusaam, et inimese ettevalmistus eluks algab juba tema esimestel eluaastatel. Lasteaeda ei peeta enam pelgalt koolitee ettevalmistajaks, vaid need väärtused ja oskused, mida meie istutame lapsesse, kasvavad seal edasi kogu elu vältel. Seda kuuldes tekkis hinge hea ja uhke tunne.
Elav ja loomulik keskkond
Meid ümbritsev keskkond mõjutab meid igas mõttes. Istudes lodjakojas ja kuulates esinejaid, hakkas pilk tahes-tahtmata ümbrist silmitsema. Üllatusena tajusin, kui ehe ja elav on ümbrus, kus viibime. Seinad, toolid ja kogu ümbritsev kõnelevad ühte lugu. Klaasuksega eraldatud ruumis tegutsevad kohalikud vestavad teist lugu, ka aeg-ajalt saalis ringi kõndiv ja oma asja ajav meistrimees kolmandat. Nii võiks olla ka lasteaias: iga laps ja täiskasvanu tegeleb oma „asjaga“ ja üksteist ei segata vaid hoopis täiendatakse seda ruumi ja aega.
Toetav õpe
Teises paneelis kõnetas mind Annika Jürsi mõte, et õppijat aitab toetav ning julgustav lähenemine. Kui jääbki midagi poolikuks, siis tuleks uurida, mis on takistuseks ja kuidas saab edasi. See annab jõudu ja soovi uurida ning edasi õppida. Just toetav ja suunav võiks olla õppimine ka lasteaias. Tuge vajab õppimine igal tasemel, näiteks õpetaja nüüdisaegses õpikäsituses vajab pidevat enesetäiendamist nii teoorias kui praktikas. Puhas rõõm oli II paneeli esinejate seas näha nende soovi olla kogu aeg arengus ja õppimises. Mõtlemismustreid ei saagi muuta teisiti, kui uut kogedes ja seda endast läbi lastes ehk reflekteerides. Pidev eneseanalüüs ja sellest tiivustatud areng võiks olla nüüdisaegse lasteaedniku pidev saatja.
Ainult sügav arusaamine sellest, mida ma teen ja miks ma teen, viib õpetamise sügavamale ja igale lapsele lähemale.
Muutuse tagab just entusiastlik, uudishimulik ja pidevas õppimises ning enesearengus olev õpetaja.
Tiia Must
Võru Lasteaed Okasroosike / direktor
Mõtteid tekitasid:
- EREÜ juhatuse liige, Tampere Ülikooli doktor Maarika Pukk
- TÜ haridusteaduste instituudi professor Margus Pedaste
- TÜ haridusteaduste instituudi õppekava spetsialist Maria Jürimäe
- TLÜ kooli-ja nõustamispsühholoog Astra Schults
- HTM alus- ja põhihariduse osakonna peaekspert Triin Rass ja alus- ja põhihariduse osakonna juhataja Liina Põld
- Tallinna Mürakaru lasteaia arendusjuht Annika Jürs
- Tartu Eralasteaed Terake õppejuht Kadri Karlis ja direktor Katrin Helendi
- Võru Okasroosikese lasteaia õpetaja Maret Melts
- Rakvere Kungla lasteaia õpetajad Marika Kundla ja Marge Saariste
