Toiduainete pelguse tekkimise vältimiseks on kokandustegevus hea abimees, kuna au sees on maitsemeele laiendamine ja sõpruse sobitamine uute toiduainetega.
Uute maitsetega tutvumiseks ja harjumiseks kulub aega.
Räägitakse, et uut maitset tuleb proovida vähemalt 6 korda enne, kui saab otsustada, kas maitseb või mitte. See võib seotud olla tõsiasjaga, et kõik maitsepungad uuenevad ühe kuu jooksul. Seda tuletame ka lastele meelde, kui on toimunud kohtumine toiduainega, mille maitse on esialgu harjumatu. Igal tunnil maitseme puhtaid algtooraineid ning protsessi käigus jälgime maitse muutumist.
Heaks näiteks võib tuua tutvumise kiluga. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valmistasime sööke ühisele pidulauale. Sel aastal viisime lauale leivakorvikesed munavõiga, kus mõnel korvikesel kilu ka seltsiks ning teada tuntud vanad lemmikud pestopitsad ja leivakuivikud. Kokandustunni raames proovime ikka midagi uut teha aeg-ajalt. Eesti sünnipäev tundus hea aeg olevat kiluleiva tutvustamiseks. Kui ma algul kiluleiva mõtet tutvustasin, siis jutu järgi olid lapsed kõik kõige suuremad kilusööjad. Mingil hetkel läks see neil aga meelest ja siis vahepeal punniti sellele mõttele vastu. Lõpuks tunnistasid aga kõik, et leib ja munavõi sobivad kokku küll. Julged maitsesid kilu ka. Tunnistati söögikõlbulikuks ja isegi öeldi, et väga hea. Tegemise päeval oleks kõik hea meelega ära söödud.
Enamasti on nii, et kui leidub vähemasti üks julge proovija, siis peagi tahavad kõik.
Juustu ja hapukoore teistsugusel moel kasutamisega harjumiseks tegime kokanduses tagurpidiseid juustusaiu, mille retsept on kasutuses olnud vähemasti minu enda lapsepõlvest saati, st retsept on vanem kui 40 aastat. 
Retseptiga on seotud minu enda personaalne toidufoobia. Kuna mina nägin väiksena, et juust segati hapukoorega, siis mina ei olnud nõus saiu isegi mitte maitsma. Läks mitmeid aastaid enne kui see ükskord juhtus. Aga sellest ajast saadik on need ka minu ühed lemmikud. Seda lugu räägin lastele, et alati on mõistlik proovida uut mida pakutakse, sest kunagi ei tea, võib ju hoopis väga hea asi olla see uus. Esialgu lapsed loomulikult arvasid, et teeks midagi muud, mida täpselt, seda ei tea, kuid lihtsalt tahaks mitte nõustuda. Seekord tekkis protest, kuna arvati, et retsept on liiga lihtne ja et nad tahaksid juustu ise riivida. Kahjuks/õnneks meil köögis nii palju riive pole, juhul kui üldse on. Ma kardan, et meil ei jaguks plaastreid nii palju, kui me hakkaksime kõik käsitsi riivima. Jäime selle juurde, et ostame riivitud juustu poest. Lisasime muna ja hapukoort ning maitseaineid. Määrisime segu saiale ja panime kuumale pannile juustune pool all. Praadisime keskmisel kuumusel nii, et juust pruunistuks ja hoiaks kokku, et saaks kergelt ümber pöörata. Kergelt pruunistasime ka teiselt poolt ja olidki valmis. Juba komponentide kokku segamise ajal leiti, et lõhn on väga hea, tahaks ruttu, ruttu maitsta. Õnneks ei valmistanud ka pannilt tulnud saiad kellelegi pettumust. Kõigile maitses ning oodati kärsitult kuna uued valmivad. Võib juhtuda, et teeme saiu uuesti, kuid siis juba retsepti varieerides. Võib-olla asendame osa juustu riivitud suvikõrvitsaga. Suvikõrvits maitset ei anna, kuid muudab toidu veidi nö lahjemaks. Võib-olla aga teeme vürtsikamaid versioone ja teeme nii nagu Indias tavaks, lisame riivitud paprikat ja natuke tšillit.
Tänapäeval on välisriikides puhkamine sage ning toidupoodide letid on lookas eksootilistest puuviljadest ja maitseainetest. Ka kirjandust, nii raamatuid kui artikleid ajakirjanduses on palju. Kuna hiljuti oli ajalehes ilmunud tore artikkel banaanist ning meil kasvab banaanitaim talveaias, siis miks mitte loetut kohe katsedada. Selgus, et banaan on väga kasulik nii sees- kui välispidiselt. Magustoiduks proovisime kuuma ilmaga sportijatele sobivat taastuspreparaati – banaanilõigud soolaga. See maitsekombinatsioon vajab ehk pisut harjutamist veel. Banaanikoori kasutasime iluprotseduurideks. Määrisime näole ja julgemad hõõrusid hambaid ka. Kõik oleme veel ilusamad kui enne!
Oleme teinud Taist pärit Tom Kha suppi. Eks ta muidugi oli veidi eesti moodi ka, maitseainet pigem vähem kui rohkem. Algus läks hästi, ostunimekirja kirjutamisel toiduvaliku kohta proteste ei olnud. Komponendid iseenesest tundusid söödavad. Lõikumine, hakkimine ja muud ettevalmistustööd sujusid hästi. Soovijad kasutasid sel korral teravaid nuge. Pliidi sisselülitamine, pannile õli valamine, kana sinna sisse panemine, kookospiima potti valamine ja poti tulele panek – kõik need tegevused pakuvad huvi ja kõik soovivad osaleda. Ainus kehv asi tai supiga oli see, et tundus ikka imelik lastele. Kana ja šampinjonid olid kõige popimad, need söödi ära. Köögivili ja kookospiim ei läinud eriti peale. Mõni arvas, et kookospiim ei sobi üldse supi sisse. Kuna lastel lasteaed peagi läbi saamas, siis ilmselt oli ka aeg ka sellise toidu jaoks, mis väga peale ei lähe!
Harjutame iseseisvust ja ühiskondlikus elus osalemist sh poes pultide kasutamist, ostukärude võtmist ja õigesse kohta tagasi panemist.
Oleme läbi kokanduse õppinud/ kinnistanud värvuste nimetusi, katsetanud värvide segamist. Matemaatikast kujundeid: ruut, ristkülik, ring, kolmnurk; mõõtühikud; numbrid; terve jagamine osadeks, veerand, pool, kolmveerad; ½, ¼ jne. Otse loomulikult laiendame sõnavara ja põikame bioloogiasse nt kuidas näeb välja kurkumi või ingveri taim. Eelkooli ikka jõudnud lastega kirjutame valmis ostunimekirja ning kõik koos läheme poodi kokandustunniks vajaminevat kaupa osta.
Kokandus on ka suurepärane peenmotoorika arendaja.
On lapsi, kellele kujutavad tegevused ja joonistamine pole meelistegevused, kuid hakkimine, koorimine ja muu toimetamine köögis on sobinud kõigile. Ka neile, kes muidu peaaegu mitte midagi ei söö, nemad samuti on ennastunustavalt ametis.
Kui algusaegadel oli lapsi, kes keeldusid valminut maitsmast, öeldes, et kodus pole sellist asja tehtud, siis nüüd julgevad ka kõige tundlikumad toitujad uusi asju proovida.
Iga kokandustund tekitab kamaluga erinevaid emotsioone. Üllatus, põnevus, uudishimu, ootusärevus. On napisõnalisi lapsi, kes päeval kogetust kodus suurt ei pajata, kuid õppeköögis toimunust tahavad rääkida kõik!
