Idee Reggio Emilia tegevuskultuuri rakendamisest leidis Eestis kõlapinda juba 30 aastat tagasi, kui Viimsi Piilupesa lasteaias alustas tööd lasteaia juhatajana praegune Tampere Ülikooli doktor Maarika Pukk. Reggio Emilia rakendamise alguspunkti meenutab Maarika järgnevalt:

“Viimsi lasteaia juhatajaks saades helistasin professor Taimi Tulvale, et ei tea kuidas alustada. Aeg oli muutunud ja vanaviisi ei tahtnud! Tema rääkis, et käis Soomes ja nägi seal väga toredat ja sisukat lasteaeda ning mõne aja pärast kinkis mulle Soomest saadud Karin Wallini raamatu. Nõukogude metoodikat oli mul raske mõista, alati tundus, et tahaksin lastega teisti töötada. Soovisin lasteaeda Head Algust, aga ei saanud ja siis valisin raskema seikluse – Reggio Emilia. Minasus sai julguse, tahte ja usu, et pedagoogikas on muutused võimalikud.”

Suuna muutusteks Viimsi lasteaias andis J.Käisi pedagoogilise pärandi uurimine ning kaks olulist raamatut: “Lapsen rajaton luovuus. Kokemuksia ja näkemyksiä lasten kasvatuksesta Reggio Emilian päiväkodissa” (K. Wallin, 1989) ja „Kasvatusteaduse alused I“ (T.Tulva, 1993).

Edasi meenutab Maarika, et 1993. aasta hilissügisel toimus kohtumine Villa Vinsentti lasteaiaga Turu linnas. Kohtumine andis tõuke muutusteks Piilupesa lasteaia õpi- ja mängukeskkonnas ning töökorralduses. Turu linnal on Reggio Emilia tegevuskultuuri arenguloos Eestis mängida veel oluline roll. 1995. aastat, kui algas koostöö Jarmo Kinose ja mitmete teiste Turu Ülikooli õppejõududega, võib pidada lapsest lähtuva tegevuskultuuri arengu alguseks Eestis. 

1998. aastal toimus Rootsis, Kalmaris Põhjamaade Reggio Emilia ühingute konverents, kus teiste oluliste kohtumiste hulgas loodi sõprussuhted Soome Reggio Emilia Ühinguga. Samal aastal toimus ka esimene Reggio Emilia pedagoogika koolitus Tallinna Ülikoolis. Pedagoogika teoreetilist raamistikku tutvustas Soome Reggio Emilia ühingu esimees Elisse Heinimaa ning projektitöö kogemusi jagasid tolleaegse Piilupesa lasteaia õpetajad Aina Alunurm, Maire Tuul, Kaili Kits Pylkkö jt.

Piilupesa lasteaia tegevuskultuuri muutumine paistis Eesti alushariduses silma ning lasteaiast kujunes Reggio Emilia tegevuskultuuri põhimõtteid tutvustav keskus, külalisi käis nii Eestist kui Soome lasteaedadest ning lasteaed muutus populaarseks õppimiskohaks Tallinna Ülikooli ja Tallinna Pedagoogilise Seminari üliõpilastele. 2000. aastal külastasid Piilupesa lasteaeda Põhjamaade Reggio Emilia võrgustiku esindajad Soomest, Rootsist, Taanist, Norrast, Islandilt ning toimus ühine seminar.

Edasine Reggio Emilia tegevuskultuuri areng sai teadusliku mõõtme.

• 2000. aastal valmis Tallinna Ülikoolis Maarika Puki magistritöö „Koolieelikute elukeskkond lasteasutuses: Reggio Emilia meetodi rakendamine Eestis“.
• Tallinna Pedagoogilise Seminari ja Tallinna Ülikooli õppekavadesse lisandus Reggio Emilia pedagoogikat tutvustavad loengud.
• Valmisid mitmed Reggio Emilia pedagoogika teemalised seminari-ja lõputööd.
• Reggio Emilia lapsest lähtuva tegevuskultuuri teemadel arutleti Eesti Lasteaednike Liidu üritustel.

Tegevuskultuuri areng hoogustus veelgi, kui 2010. aastal ilmus Jarmo Kinose ja Maarika Puki koostöös raamat „Lapsest lähtuv kasvatus”,  Tallinna Ülikoolis loodi Reggio klubi, mille üritused üritused toimusid mitmetes Tallinna ja Tallinna lähiümbruse lasteaias ning 2013.a. oktoobris loodi Tartu Eralasteaed Terake eestvedamisel Tartu Reggio klubi.

Rahvusvahelise koostöö arenedes loodi 2014. aastal Turu ülikooli juures lapsest lähtuva pedagoogika töörühm, mille eesmärk on uurida lapsest algavaid õppimisprotsesse ning arendada kaasavaid ja demokraatlike praktikaid Suurbritannias, Eestis, Soomes ja Ameerika Ühendriikides. Töörühma kuuluvad Jarmo Kinos Turu Ülikoolist, Leena Robertson Middlesexi Ülikoolist, Maarika Pukk Tallinna Ülikoolist ja Nancy Barbour James Madissoni Ülikoolist. Tänu töörühma tegevusele on Eesti lasteaiaõpetajad osalenud rahvusvahelises lapsest lähtuvaid praktikaid käsitavas uuringus.

2014.a. toimus Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline konverents “Lapsest lähtuv kasvatus ja tegevuskultuur“, kus peaesinejateks olid rahvusvahelise lapsest lähtuva töörühma (Child Initiated Education Group) koordineerijad: Jarmo Kinos, Leena Robertson ja Maarika Pukk. Reggio Emilia Loris Malaguzzi koolituskeskusest esines Paola Strozzi. Erinevates töötubades rääkisid oma töökogemusest Soome, Rootsi ja Eesti Reggio pedagoogikat rakendavad lasteasutused. Eesti alushariduse ajalugu ning lasteaedades läbi aegade kasutuses olnud praktikaid on uurinud põhjalikult Maarika Pukk oma doktoritöös „Varhaiskasvatus virossa. Aikalaiskuvauksia lastentarhatoiminnan alkuajoista nykypäivään (2015, Tampere Ülikool).

Huvi tegevuskultuuri rakendamise vastu kasvas veelgi ning 2017. aasta detsembris loodi Eesti Reggio Emilia Ühing, et ühendada pedagoogikast inspireeritud inimesi üle Eesti.  

2019.a. osales ühingu esindus Norras Oslos toimunud Põhjamaade Reggio Emilia konverentsil. 2020.a. märtsikuus tähistati Loris Malaguzzi 100. sünnipäeva Tartu Terakese lasteaias toimunud L. Malaguzzile pühendatud seminariga, tehti kokkuvõte Reggio Emilia tegevuskultuuri arengutest Eesti ja Soome alushariduses.

Tänasel päeval saame lapsest lähtuva tegevuskultuuri väärtustajatena esile tõsta mitmeid lasteaedu üle Eestis, nende hulgas Tartu Eralasteaed Terake, Võru Lasteaed Okasroosike, Toila lasteaed Naerumeri. Lapsest lähtuvat pedagoogilist projektitööd suunab Tallinnas Tabasalu Teelahkme Lasteaed.