Reggio Emilia pedagoogika
Reggio Emilia pedagoogika inspireerib inimesi, kes näevad last võimeka õppijana. Laps ise on suurim väärtus koos kõigi oma teadmiste, tundmuste, tõekspidamiste ja tegevustega.
Reggio Emilia pedagoogikas on õppimise ja õpetamise lähtekohaks teadmine, et
- laps on maailma avastaja – lapsel on sünnipärane uudishimu maailma avastada ja mõista;
- laps saab maailmast osa meelte kaudu;
- laps märkab siin ja praegu;
- lapsel on aega olemiseks;
- laps vaimustub tegutsemisest;
- laps on kogemuste kaudu õppija – lapsed õpivad kõigilt ja kõikjalt, nende õpetajateks on mängukaaslased, ümbritsevad täiskasvanud ja keskkond;
- laps on loov, tema jaoks on kõik võimalik – erinevatest materjalidest sünnib maailm putukatele, puuokstest ja kividest kodud tigudele, valgusest ja varjust erinevad kujutised seinale.
Õppimine lähtub lapse märkamistest ning vajadusest otsida tähendusi. Täiskasvanu ülesandeks on otsitavaid tähendusi märgata ning tegevuste kavandamisel neile tugineda.
Lapsel on võimalus tajuda maailma seostatult – ühinevad loodusteadused, kunst ja narratiivid. Lapse tegevustes lõimuvad lugemine, kirjutamine, matemaatika, muusika, liikumine, käeline tegevus.
Märkamised, tähendused, võimalused teostuvad projektides, mis sõltuvalt laste uurimishuvist või probleemist vältavad mõnest päevast mõne kuuni. Õppimise teekond on lapse jaoks seostatud ja loogiline.
Kasulikud viited
- Soovituslik kirjandus
- Loris Malaguzzi Keskus
- Raamat “Lapsest lähtuv kasvatus”
- Reggio kogemuslugude kogumik “Sada on seal…”
Artiklid ja teadustööd
Ajalugu
(kogumikust “Conversations with Loris Malaguzzi”, koostanud Jorn Moestrup ja Karin Eskensen)
Reggio Emilia tegevuskultuur sündis Itaalia väikelinnas Reggio Emilias pärast II Maailmasõda lastevanemate ning noore õpetaja ja psühholoogi Loris Malaguzzi eestvedamisel.
Loris Malaguzzi oli oma värvika isiksusena Reggio Emilia tegevuskultuuri keskne inspiratsioon. Malaguzzi uskus dialoogi mõjusse, protsessides osalemisse ja sellest tekkivasse kaasvastutusse ning tulevikku laiemalt. Loris Malaguzzi elas ja töötas Reggio Emilias üle 50 aasta. Oma töö eest sai ta mitu auhinda, nende hulgas Kohli auhinna, LEGO auhinna ja H.C. Anderseni auhinna.
Malaguzzi on öelnud: “Ma õpin, kui lähen kaasa, ja lapsed õpivad koos minuga.”
Loris Malaguzzi. Õpetaja ja psühholoog, sündinud Itaalias, Reggio Emilia lähistel Correggios, 23. veebruaril 1920. aastal.
Sada keelt
Loris Malaguzzi
Lapsel on sada keelt, sada kätt, sada mõtteviisi,
sada võimalust mängida ja suhelda:
sada, vaid ainult sada viisi kuulata, imestada ja armastada,
sada rõõmu laulda ja aru saada, sada maailma välja mõelda,
sada maailma unustada.
Lapsel on sada keelt (ja sada, sada, sada veel),
aga nad varastavad üheksakümmend üheksa.
Kool ja kultuur eraldavad pea kehast.
Nad ütlevad lapsele: mõtle ilma käteta, tegutse ilma peata,
kuula ja ära räägi, mõista ilma rõõmuta,
armasta ja imesta ainult lihavõtete ja jõulude ajal.
Nad ütlevad lapsele: avasta maailma, mis on juba seal
ja sajast varastavad nad üheksakümmend üheksa.
Nad ütlevad lapsele: töö ja mäng,
reaalsus ja fantaasia, teadus ja kujutlusvõime ei kuulu kokku.
Nad ütlevad lapsele, et sadat ei ole seal.
Laps ütleb: vastupidi, sada on seal.