Arvamustalgud II – Kokkuvõte aruteluringist

08/23/2022

Mõttemustrite seminari teises osas vaatasime, mida konkreetset saaks juba nüüd ja praegu mõttemustrite muutmiseks teha lasteaia õppejuht, juht ja õpetaja.

Kõigist perspektiivist peeti oluliseks

  • Lapsest lähtuva tegevuskultuuri rakendamist (kui teekonda – nii esimeste sammude astumist kui sellel teel pidevat edasiminekut)
  • õpetajat kui lapsest lähtuva keskkonna loojat (juhtide toel) ja elukestvat õppijat
  • koostööd erinevate osapoolte vahel (õpetajad, juhid, vanemad, laste kaasamine õppeprotsessi subjektidena)
  • Õpirännet ja töövarjutamist, nii rühmade vahel, Eesti teiste lasteaedadega kui ka eesrindlikes maailma lasteaedades, nii üksikõpetaja tasandil kui ka kogu kollektiiviga
  • arutelu- ja õpiringe, kogemuste nähtavaks tegemist ja vahetamist, üksi ja meeskonnaga koos reflekteerimist

 

Õpetaja vaatepunktist toodi olulisena välja, et

  • õpetaja roll 
    • tegutseb lapsest lähtuvalt, armastab lapsi ja oma tööd
    • on hea inimestetundja
    • julgeb katsetada, eksida, kogemustest õppida
    • tugev nii teoorias kui praktikas, loeb ja täiendab ennast nii koolitustel kui koostöös kolleegidega
    • on ennastjuhtiv
  • saab tegutseda paindlikus mõnusas päevarütmis, luua oma voogu
  • nii on lapsed rahulikumad
  • saab tegutseda mõnusa väikegrupiga, alagrupitöösse on kaasatud 3 täiskasvanut
  • tal on täiuslik tugisüsteem
  • teeb koostööd muusika- ja liikumisõpetajaga ning planeerivad koos, muusika ja liikumine on loomulik osa lapse päevast
  • õpetaja on 7 tundi tööl, aga ta on KOHAL, ka mõttega

Selle saavutamiseks saavad õpetajad ise teha

  • väikseid samme
  • ise võimalikult palju vaadelda ja õppida nii lähemal kui ka kaugemal
  • kutsuda vaatlema nii kolleege, juhte kui ka vanemaid
  • pakkuda töövarjutamise võimalust 
  • leida kriitiline sõber/ olla kolleegi(de)le kriitiline sõber, anda ja saada konstruktiivset tagasisidet
  • kasutada coachingu meetodeid
  • püüelda eesmärgiselguse poole (nii üksi kui koos)
  • teha oma tööd nähtavamaks (nt kirjutada, salvestada, sisse rääkida edulugusid)
  • teha koostööd vanemaga, planeerida lapse lasteaias käimise graafik
  • nõuda ratsionaalsed töögraafikuid
  • planeerida töögraafikuid ja päevakava nii, et see toetaks lapse õppimist
  • hommikul ja õhtul oleks kollektiivne vastutus
  • nõuda juhtkonnalt või leida ise muusika- ja liikumisõpetajaga ühine planeerimisaeg, kord nädalas viia läbi ühistegevusi

Ohtudena toodi välja inimeste hirmud, kartus eksida, usalduse puudus, erinevad arusaamad, vanad „armsad“ harjumused, nõukaaegne taak ja mugavustsoon. Ohuks võib saada ka juhtimine – kala mädaneb peast, juhtide tähtajalised lepingud. Toodi välja ka see, et ideaaliks ei jagu töötunde ja õpetajal on läbipõlemisoht, mõnede õpetajate puhul on võimalik ka vabaduse kuritarvitamine.

Õppejuhi vaatepunktist toodi olulisena välja, et

  • Ta on õppeprotssessi suunaja ning peaks looma oma majas õpetajale tingimused, et iga õpetaja
    • kavandab pikemas plaanis ja üldisemalt, usaldades ennast, lapsi, vanemaid
    • muudab õppeprotsessi nähtavaks
    • laps on õppimises subjekt, võrdne osapool
    • võimaldab kontekstis, voos, sünergias õppimist
    • juhib õppeprotsessi ja vastutab selle eest

Selle saavutamiseks saavad õppejuhid teha

  • pakkuda töövarjutamise võimalust (kohtustust?) nii maja sees kui kaugemal
  • planeerida töögraafikuid ja päevakava, et see toetaks lapse õppimist

Ohtudena toodi välja üleplaneerimise oht, see et tahetakse liiga palju. Lahenduseks mõistmine – vähem on rohkem.

Juhi vaatepunktist toodi olulisena välja

  • Koostöökultuuri arendamist
  • Sama väärtusruumi loomist kogukonnas
  • Ressursside vajalikkus, raha ja paindlikkus selle kasutamisel
  • Füüsilise keskkonna roll mõttemustrite muutmisel ja muutumisel

Selle saavutamiseks saavad juhid teha

  • Süsteemse tegevuskava, mis hõlmab koolituskava
  • Regulaarsed eesmärgistatud õpiringid
  • Õpiränne kogu kollektiiviga kogu maailma eesrindlikes lasteaedades
  • Koostöö tituleeritud globaalsete ühenduste ja spetsialistidega (nt Margus Pedaste)
  • Eesmärkide pidev kommunikeerimine
  • Vanematega koostöö suurendamine ja täiustamine

Ohtudena toodi välja KOV – mõned KOVid ei luba. Probleemiks võib osutuda ka ressursipuudus – kust saada raha! Lahenduseks vaadata üle (palga)ressursi ja palgata tööle projektikirjutaja.

Loe veel kokkuvõtet grupitööst: “Mida saavad erinevad osapooled teha mõttemustrite muutmiseks lasteaias”

Seotud postitused