Maitseelamused eluks kaasa lasteaiast

03/14/2023

Lõuna Terake lasteaia vastehitatud ning läbimõeldud planeeringuga majas töötamisega on kaasnenud suurepärane võimalus kasutada õppetegevuste läbiviimiseks õppekööki.

Aja jooksul on kokandus meie rühma jaoks muutunud iganädalaseks tegevuseks. 

Meie kõige esimesed kokanduseksperimendid sai läbi viidud jõulude paiku piparkookide tegemisega, kui lapsed olid kolme aastased. Piparkoogid ja nende valmistamine jättis lastele kustumatu mulje. Kui mingil hilisemal ajal sai lastelt küsitud, mida nad tahaksid köögis söögiks teha, siis vastuseks kõlas pikalt – PIPARKOOKE. Tasahilju kujunes kokandus meie rühma iganädalaseks tegevuseks. Isegi kui õpetajal mõnikord jaks otsa hakkas saama ja tekkisid pähe mõtted, et kas ikka tasub sellega tegeleda, siis tagasiside vanematelt ja lastelt endilt kustutas kahtlused. Kui poiss, kes muidu suurt entusiasmi tegevuste vastu üles ei näita, ütleb, et kokandus on tema lemmiktegevus, siis ei jää muud üle, kui edasi toimetada. Nüüdseks oleme mitu aastat igal nädalal õppeköögis kokkamas käinud. Tegevuseks vajalike vahenditega aitavad vanemad, kuid kasutame palju ka endi kasvatatut.

Läbi kokandustegevuste saab lastele anda teadmisi tervislikust toitumisest.

Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine on vajalik inimese igakülgseks heaoluks, kuna inimese soolestikus asub oluline osa immuunsüsteemist. Soolestikus elab üks kuni kaks tuhat liiki kasulikke baktereid, mida kutsutakse mikrobioomiks. Kasulikud bakterid vastutavad tõhusa seedimise ja ja toitainete imendumise ning kahjulike bakterite, viiruste, pärmseente ja parasiitide ohjeldamise eest. Oluline on toita häid baktereid neile sobiva toiduga, sest siis aitavad nemad vähendada põletikke soolestikus. See omakorda toetab mikrobioomi tasakaalu ja immuunsüsteemi. Heade kõhubakterite lemmiktoit on kiudained ning neid leidub ainult taimedes. Mida rohkem ja erinevamaid taimi süüa, seda mitmekülgsem on kõhu mikrobioom ja seda paremini toetab see inimese immuunsüsteemi. Samuti mõjutab kõhus toimuv protsesse ajus. 90% serotoniinist ehk õnnehormoonist sünteesitakse soolestikus. Liitsüsivesikud, mida leidub täisteraviljas, köögi-ja kaunviljades, hoiavad kogu päeva vältel energiataseme püsiva ning meeleolu stabiilse. Lihtsüsivesikud ehk suhkrud mõjutavad veresuhkru tasakaalu ebasoodsalt, põhjustavad meeleolu muutusi ning energiataseme kõikumist. Pika aja jooksul liigtarbimise korral imevad meie keha mineraalainetest tühjaks, kahjustavad immuunsüsteemi ja loovad soodsa pinnase laastavate haiguste tekkeks.

Kasutame kokanduses ohtralt taimi.  Jälgime hooajalisusust ja tooraine värskust. Seda on meil mugav teha kuna lasteaias on oma köögiviljaaed ja kasvuhoone, kus koos lastega kasvatame köögivilju, maitsetaimi ja muud söögiks sobivat.

Peame oluliseks väärtuspõhist kasvatust. On hea, kui inimene tajub, kuidas ja kust tuleb lauale tema toit. Kui kaua läheb aega, et üks seemnest kasvama pandud taim vilja hakkab kandma.

Samamoodi on oluline, et laps kogeb, kui kaua võtab aega köögiviljade ettevalmistamine (puhastamine, koorimine ja hakkimine) nt supi valmistamiseks. Loodetavasti tekitab see lapses tänutunde nii toidukasvatajate kui toiduvalmistajate vastu. Lugupidamist toidu vastu näitame üles ka sellega, et kuivatamiseks sobivad vahepalad ja lõunalauast ülejäänud toored köögiviljad, saiad, leivad paneme toidukuivatisse. Saadud kuivikuid võtame kaasa õppekäikudele. Kuivatisse oleme pannud kõikvõimalikke puu-ja köögivilju. Lisaks õuntele-pirnidele teame, kuidas maitseb kuivatatud mandariin, kiivi, apelsin, banaan, tomat, paprika, porgand, kartul, kaalikas, lehtkapsas, mangold, peet.

Ühiskondlik toidukultuur on paraku liikunud suunas, mis ehk ei toeta alati tervislikke toiduvalikuid. Üha laialdasemalt levib kiirtoit, köögi- ja puuviljade puudumine toidulaualt, rohke suupistete tarbimine, uute toiduainete kartus.

Kokandustegevus võiks ideeliselt aidata arendada ja aluse panna lapse arusaamisele tervislikust ja tasakaalustatud toidukultuurist.

Jälgime, et valmistatud toit oleks meeldiv nii silmale kui suule. Seedimine algab ajus. Olulist rolli mängib söömise alguses tähelepanelikkus ja teadlikkus. Süüa tuleb aeglaselt ja täieliku kohaloluga. Aju peab salvestama toidu välimuse, värvi, maitse, aroomi ja tekstuuri, nii et ta võiks saata seedeelunditele asjakohaseid sõnumeid, kui palju maohapet või sappi tuleks toota ning milliseid ensüüme või hormoone eritada.

Soovime, et laps kogeks maitsenaudinguid, kuid ka seda, et toit näeks hea välja, lõhnaks hästi ja tekiks tahtmine silmadega süüa. Aitame lastel liikuda elukestvale retkele avastamaks mõõtmatult rikast ja nüansirohket kvaliteetse toidu maailma, kus süüakse heas seltskonnas ja jagatakse meeldivaid emotsioone.

Seotud postitused

Võru Lasteaed Okasroosike pälvis tunnustuse

Võru Lasteaed Okasroosike pälvis tunnustuse

Võru linn tunnustas 23. veebruaril toimunud EV 105. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul linna silmapaistvaid inimesi ja organisatsioone. Meie lasteaed pälvis tunnustuse, kui aasta 2022 kultuuri ja haridusasutus. Tunnustuse juurde kuulus järgnev jutuke: Võru...

read more
Koolituskursus Reggio Emilias

Koolituskursus Reggio Emilias

Läinud suve alguses osalesid 5 Tartu Eralasteaed Terake õpetajat rahvusvahelisel koolituskursusel Itaalias. Õppereis sai teoks tänu Erasmus+  õpirände projektile ning Hariduse Edendamise SA toele. Margit Lang, Ingrit Randpalu ja  Anette Avvald räägivad lähemalt, mida...

read more