Kui sa kuulad, siis tuleb sul palju häid mõtteid

03/01/2021

Autor: Sandra Kask

Ühel lumisel reede hommikul rääkisime lastega kuulamisest. Liisa* alustas rääkimist sõnadega ,,Kui sa kuulad, siis sul tuleb palju häid mõtteid.” Omapoolse mõtte lisas ka Siim*, kes ütles: ,,Inimestel on vaja kuulata, et teada saada, mis teine teeb ja rohkem saada aru. Kuulamine annab mulle mõtte, mida teine inimene teab ja sina ei tea. Kui sina kuulad mind, siis tekib mul tunne, nagu mängiksin pilli. Mulle meeldib mängida pilli.“ Õpetajana usun, et 5-aastased Liisa ja Siim on jõudnud juba praegu ühe väga olulise elutõeni. Ma kohe räägin sulle, miks.

Rinaldi (2001) on öelnud, et me peame kuulama lapsi – mitte selleks, et neid aidata, vaid sellepärast, et nemad saavad meid aidata. Carlina Rinaldi on Loris Malaguzzi Rahvusvahelise keskuse (Loris Malaguzzi International Centre) president, ta on töötanud aastakümneid Reggio Emilia tegevuskultuuriga haridusasutustes. Kuulamine on väga oluline osa Reggio Emilia tegevuskultuuris, kuna see võimaldab otsida tähendusi. Üks esimesi küsimusi, millele võiksid kõik õpetajad enda igapäevatöös mõelda, on: ,,Kuidas me saame aidata lastel otsida tähendust selles, mida nad teevad, mida nad kogevad, millega nad kokku puutuvad?“ Selleks, et saaksime tähendusi otsida, peame küsima neid küsimusi, mida lapsed igapäevaselt küsivad (miks? kuidas? mida?). Me ei saa elada elu ilma, et me otsiks tähendusi, kuna see jätaks meie elud tühjaks. Lapsed teavad tähenduste otsimise olulisust väga hästi, kuna neil on soov ja võimekus otsida elumõtet ja omaenda minatunnetust niipea, kui nad siia ilma sünnivad (Rinaldi, 2011).

Hea lugeja, palun sul võtta hetke ja mõelda, milline võiks olla meie maailm siis, kui inimesed ei küsiks kunagi igapäevaselt tekkivaid küsimusi nagu miks, kuidas ja mida? Mida selliste küsimuste küsimine meile juurde annab? Selleks, et saaksime aidata lastel tähendusi otsida, peame ka ise mõistma, kui oluline on kuulamine ja tähenduste otsimine, sest ainult sel moel saame aidata lapsi ja iseennast.

*- nimi muudetud

Kasutatud kirjandus:
Rinaldi, C. (2001). The pedagogy of listening: The listening perspective from Reggio Emilia. Innovations in Early Education: The international Reggio exchange, 8(4), 1–4.
Rinaldi, C. (2011). The pedagogy of listening: The listening perspective from Reggio Emilia. In C. Edwards, L. Gandini, & G. Forman (Eds.), The hundred languages of children. Hundred Languages of Children: The Reggio Emilia Experience in Transformation (pp. 233–246). California: ABC-CLIO.

Seotud postitused

Koolituskursus Reggio Emilias

Koolituskursus Reggio Emilias

Läinud suve alguses osalesid 5 Tartu Eralasteaed Terake õpetajat rahvusvahelisel koolituskursusel Itaalias. Õppereis sai teoks tänu Erasmus+  õpirände projektile ning Hariduse Edendamise SA toele. Margit Lang, Ingrit Randpalu ja  Anette Avvald räägivad lähemalt, mida...

read more
Virumaal edeneb koostöö

Virumaal edeneb koostöö

Toila Lasteaed Naerumeri on kujunenud lapsest lähtuva tegevuskultuuri keskuseks Virumaal. Naerumeri on 3-rühmaline lasteaed, mis asub Ida-Virumaa kauni Toila Oru pargi ja Läänemere läheduses. Aastast 2015 oleme rakendanud muutunud õpikäsitlust. Algselt kasutati...

read more
Noor õpetaja, laps ja keskkond

Noor õpetaja, laps ja keskkond

Olen õpetajana töötanud peaaegu 5 aastat ehk siis teisisõnu kohe-kohe saab läbi minu noor õpetaja periood. See, kuidas ma näen lapsi ja nende keskkonda on varasemaga võrreldes palju muutunud. Praegugi tunnen, et iga natukese aja tagant saan teadmisi juurde või puutun...

read more