Kui sa kuulad, siis tuleb sul palju häid mõtteid

03/01/2021

Autor: Sandra Kask

Ühel lumisel reede hommikul rääkisime lastega kuulamisest. Liisa* alustas rääkimist sõnadega ,,Kui sa kuulad, siis sul tuleb palju häid mõtteid.” Omapoolse mõtte lisas ka Siim*, kes ütles: ,,Inimestel on vaja kuulata, et teada saada, mis teine teeb ja rohkem saada aru. Kuulamine annab mulle mõtte, mida teine inimene teab ja sina ei tea. Kui sina kuulad mind, siis tekib mul tunne, nagu mängiksin pilli. Mulle meeldib mängida pilli.“ Õpetajana usun, et 5-aastased Liisa ja Siim on jõudnud juba praegu ühe väga olulise elutõeni. Ma kohe räägin sulle, miks.

Rinaldi (2001) on öelnud, et me peame kuulama lapsi – mitte selleks, et neid aidata, vaid sellepärast, et nemad saavad meid aidata. Carlina Rinaldi on Loris Malaguzzi Rahvusvahelise keskuse (Loris Malaguzzi International Centre) president, ta on töötanud aastakümneid Reggio Emilia tegevuskultuuriga haridusasutustes. Kuulamine on väga oluline osa Reggio Emilia tegevuskultuuris, kuna see võimaldab otsida tähendusi. Üks esimesi küsimusi, millele võiksid kõik õpetajad enda igapäevatöös mõelda, on: ,,Kuidas me saame aidata lastel otsida tähendust selles, mida nad teevad, mida nad kogevad, millega nad kokku puutuvad?“ Selleks, et saaksime tähendusi otsida, peame küsima neid küsimusi, mida lapsed igapäevaselt küsivad (miks? kuidas? mida?). Me ei saa elada elu ilma, et me otsiks tähendusi, kuna see jätaks meie elud tühjaks. Lapsed teavad tähenduste otsimise olulisust väga hästi, kuna neil on soov ja võimekus otsida elumõtet ja omaenda minatunnetust niipea, kui nad siia ilma sünnivad (Rinaldi, 2011).

Hea lugeja, palun sul võtta hetke ja mõelda, milline võiks olla meie maailm siis, kui inimesed ei küsiks kunagi igapäevaselt tekkivaid küsimusi nagu miks, kuidas ja mida? Mida selliste küsimuste küsimine meile juurde annab? Selleks, et saaksime aidata lastel tähendusi otsida, peame ka ise mõistma, kui oluline on kuulamine ja tähenduste otsimine, sest ainult sel moel saame aidata lapsi ja iseennast.

*- nimi muudetud

Kasutatud kirjandus:
Rinaldi, C. (2001). The pedagogy of listening: The listening perspective from Reggio Emilia. Innovations in Early Education: The international Reggio exchange, 8(4), 1–4.
Rinaldi, C. (2011). The pedagogy of listening: The listening perspective from Reggio Emilia. In C. Edwards, L. Gandini, & G. Forman (Eds.), The hundred languages of children. Hundred Languages of Children: The Reggio Emilia Experience in Transformation (pp. 233–246). California: ABC-CLIO.

Seotud postitused

Reggio õhtu Helsingis

Reggio õhtu Helsingis

14. novembril käesoleval aastal korraldas Soome Reggio Emilia ühing Helsingis Annantalo nimelises laste- ja noorte kunstikeskuses vestlusõhtu Reggio huvilistele. Oma mõtteid ja kogemusi Reggio Emilia pedagoogilise lähenemise ajaloost, mõjust Soome alusharidusele ning...

read more
Projekt “Värvimaailm ja džungel”

Projekt “Värvimaailm ja džungel”

Värvimaailma teema sisenes meie rühma naaberrühma kaudu. Selgus, et naabritel on väga vahva värvi teema tulekul ning tundus võimatu oma rühma lapsi sinna mitte kaasata. Džungliteema tõusis esile, kuna enamus meie rühma lapsi on sündinud ahvi aastal ning ahv on olnud...

read more
Kui rühmaga liitub muukeelne laps…

Kui rühmaga liitub muukeelne laps…

Meie lasteaias, sh rahvusvahelises rühmas, on heaks tavaks kutsuda pered enne lasteaiatee algust nii maja kui ka meeskonnaga tutvuma. See aitab luua peredega hea esmase kontakti – saame põgusalt tuttavaks ning arutleme osapoolte väärtuste ja ootuste üle....

read more